29. oktoober 2010
Meie Maa
| Koit Kull oma lambafarmis. Foto: Irina Mägi |
“Lambakasvatusäri on kogu maailmas unikaalne seetõttu, et nõudlus lambaliha järele on kestnud aastakümneid, ole vaid mees ja osale selles äris edukalt. Et oleks mahtu, mis tagaks kasumlikkuse. Meie arvutused näitavad seda, et 2000–2500 põhikarja utte tagab selle, et toodangust saadud raha ületab toetused,” rääkis Koit Kull.
Lihalammaste kasvatajana ta villale erilist rõhku ei pane. Kuna kõige tulusam on realiseerida kuni 12-kuuseid noorlambaid eluskaaluga 40–50 kilo, siis mõnda lammast jõutakse pügada üks kord, mõnda kaks. “Kui villa eest pügamise raha tagasi saad, on väga kõva äri,” hindas Kull.
Varustamise stabiilsus ja liha kvaliteet otsustavad
Saaremaa Ökoküla juhataja hinnangul pole keeruline leida ostjat konkreetsele kogusele kvaliteetse lihaga lammastele. “Praegu, sügisel on hinnad veidi odavamad, kuid meie müüme noorlambaid eluskaalu kilohinnaga 19–22 krooni ehk 760–1100begin_of_the_skype_highlighting 760–1100 end_of_the_skype_highlightingkrooni lammas. Praegu ootab 300 noort jäära müümist ja üsna tõenäoliselt müüme need Eestisse.
Läbirääkimised võimalike ostjatega veel kestavad. Uted jäävad meil põhikarja täiendama, praegu on see veidi üle tuhande lamba.”
Kulli lambad on mitu aastat Vilsandi saarel rannaniite hooldanud ja sel suvel oli seal tuhat lammast.
Elektrooniline kõrvamärk saab kohustuslikuks
Praeguste seaduste põhjal peavad lambakasvatajad panema poeginud lambatallele mõne päeva pärast kõrva kollast värvi riikliku kõrvamärgipaari.
“Üks on visuaalne märk ja teine on ka kollane, kuid sellele on sisestatud kiip, mida loeb arvuti. Lugesin euroseadustest, et 2013. aastal muutuvad need elektroonilised kõrvamärgid kohustuslikuks. Vastavalt arvutiprogrammile saab selle elektroonilise kõrvamärgi järgi kiiresti olulist infot. Lamba kaal on väga oluline.”
25 aastat tagasi oli meie maakonnas 35 000 lammast. Saaremaa Ökokülas tegeleb praegu kaks inimest aastaringselt lammaste kasvatamisega.