Lammaste ühisturustamisest Saare maakonnas eile, täna ja homme

Ettepanekuid Saaremaa kogukonnale. Kas teeme ära?

Saaremaa lammas on vaba loom, kes sööb rõõmsameelselt Saaremaa eriliselt mineraaliderikast rohtu ja joob vaid puhast vett. Tema lihasse ei kontsentreeru iialgi keemiat, mürke, GMO-sid. Lammas, kes vaatab siia-sinna, hingab sisse lillelõhna, kuuleb merekohinat. Pikutab, magab siis, kui tahab. Va-ba-dus! Sellest koosnebki lambaliha ja seetõttu on see niivõrd hõrk ja tuttavlik.

Kas oled käinud Saaremaa niitudel? Üks lihtne ja geniaalne saaremaine äri! Milliste maastike loojad! Isegi sealne sitt ei haise nõnda sitasti! Samas aga maailma puhtamat liha nagu poleks kusagilt saada. Ja polekski nagu kellelgi huvi. Miks tervisest lugu pidavad kodanikud ei nõua lambaliha parimatest kauplustest? Miks kaupmehed pole tulnud veel sellise huvitava mõtte peale, et müüa võiks ka lambalihatooteid: vorsti, sinki, rulaadi, ribi… suitsutatud, kuivatatud, vinnutatud… šašlõki ja hakklihani välja? Kui on hõimlasi ja hõimkondi, kes söövad iga päev maailma parimat ja tervislikumat toitu. Need on lambakasvatajad. Miks aga ei jagata hüvesid oma kaaskondlastele? Kadedus või mis? On aeg muutusteks.

Saaremaine lammas on peagi jõudmas meie poodidesse
Kannatust veel! Kannatust! Praegu saad saaremaist lammast vaid turu lihapoest. Muidugi on lambaliha hoiustamine, töötlemine, marineerimine, küpsetamine erikunst. Lihtsal moel on ka võimalik heast asjast lihtne ja vintske käkk valmis keerata.

Jah, siiani on lambaliha traditsioonide kohaselt olnud ikka talguklimbisupis või vinnutatud kintsuna sooja müüri veerel. Parimad elamused lihast ja minevikust. Aga ajad on muutunud.

Lambakasvatusega tegeleva edumeelse ettevõtte või talu eesmärk ei peaks olema vaid oma tarbeks lammaste kasvatamine. Samas pole oma tarbeks tapmine keelatud ega taunitav. Aga kui ettevõttel on kindel eesmärk ja huvi areneda, siis lammaste transportimine tapamajja, tapatöö ja lihamüük peavad olema läbipaistvad. Just erinevad toetused, mis lambakasvatajad saavad, sunnivad meid ka häid tavasid ja norme järgima. Ma ei räägi lambapidajatest, vaid -kasvatajatest, kel ka eesmärk kuhugi jõuda. Ja lambapidamisega seotud maffiad ja mustad ärid, kõikvõimalikud skeemid on kõigile teada ja tuntud. Keda küll peaks morjendama lambakasvatus kui majandusharu üldse? Keda see üleüldse huvitab? Huvitab muidugi. Mis huvi küll võiks minul olla asjaga tegelda? Kodaniku ja ettevõtjana – siiralt hea tahte korras ja vabatahtlikuna. See ongi vaid meie asi. Paljas tahtmine on aga taevariik!

Lammaste ühine ja regulaarne turustamine on pika ajalooga. Nimetan siin vaid 2006. aasta jaanuari-märtsi perioodi. Igal nädalal tarnisid Eesti lambakasvatajad Saaremaa Ökoküla initsiatiivil Saaremaa lihatööstusele 25 lammast ja asi oli hea, töötas. Proovikokkulepe oli esialgu vaid kolm kuud pikk, sest lambaid lihtsalt kevadeks ei jätku. Et müüa lambaid aprillis, mais, siis kokkuostjad ei ole miskipärast nõus hinda diferentseerima. Ühe lamba ületalve pidamise kulu on aga alates 500 kroonist. Ehk kui väljendada rümbahinnas, siis alates ca 29 kr/kg. Kui oktoobris on hind 45 kr/kg, siis miks peaksid talud hoidma lambaid järgmise aasta maini?

Lahenduseks on lambakasvatajate omavahelised kokkulepped poegimisperioodi osas, aga ka kokkuostuhindade diferentseerimine. Sügisel odavam, talvel kallim ja kevadel oluliselt kallim.

Miks on kodumaine lambaliha hea?

Sest seda ei külmutata. See on parajalt laagerdunud. Parimates restoranides on peakokad, kes seda hästi teavad! Eestimaine lammas peab jõudma ka kaubandusvõrku. Paraku on tapavõimsused ja lihalõikus piiri peal. Lihtsalt ei jõua. Ideaalne oleks muidugi vaid lammaste jaoks mõeldud väiketapamaja, kas liikuv või statsionaarne. Vajalik oleks pidev tootearendus koostöös kasvataja – tapamaja – lihalõikus – pood/restoran. Seni jääb üle ainult loota, et Saaremaa lihatööstus jätkab maailma parima kvaliteediga tapatööd.

Peame tõestama, et suudame kasvatada ja pakkuda kvaliteetset lammast. Regulaarselt ja parajas mahus. Pole ju normaalne, kui tuhanded Eesti lambakasvatajad ja lambapidajad ühel kaunil oktoobrikuu päeval teatavad, et meil on nii ja nii palju lambaid, et tahaks need juhtumisi ära müüa… Paraku on siiani nii, et kaubandus, restoranid koostöös lihatööstustega ei suuda kokku leppida mahtudes. Tellida kasvatajalt kaupa, toodet. Eestis pole kunagi olnud tõsist kaubandusepoolset huvi lambaliha pakkumise vastu oma inimestele. Isegi äsjasel lihafoorumil oli imekombel päevakorrast välja jäänud lambateema siiski lõpuks ikkagi arutusel. See on edasiminek, esimene samm ja hea märk. Kasvatajatel on tahe olemas.

Mida teha?

Lambakasvatajad peavad jätkama ja ühiselt edendama ühisturustust. Korraldama loomade ühist transportimist. Samuti on vaja kõrgel hoida kvaliteedinäitajaid. Peame tekitama usaldusväärsuse ja seeläbi ka nõudluse saaremaise lamba- ja talleliha järele. Seega on ka oluline tegelda jääravahetusega ja parandada lammaste pidamise tingimusi. Planeerida poegimistsükleid. Enam peab panustama pidamise ökonoomikasse. Kasvatajate energia peab olema suunatud ökonoomikale, mitte niivõrd lõpphinnale. Omahinna kujunemise loo selgitamine, analüüs ja alandamine on kasvatajate jaoks lihtsaim moodus raha juurde teenida. Talle saab müügikõlblikuks kasvatada kuue kuuga ja poegimist saab korraldada kahe aastaga kolm tuuri. Karja suurus peab olema optimaalne. Nii saamegi tagada kvaliteetse talleliha aastaringselt.

Ühisturustuse eesmärgid on:
• müüa Eesti lihatööstustele üle 15–25 kg kaaluvaid rümpasid
• müüa ametlikult
• müüa ühiselt ja kasvatada müügikoguseid
• tekitada nõudlust hea kvaliteediga saaremaise lambaliha järele
• tekitada usaldusväärsust Saaremaa lambakasvatajate vastu.
Ühisturustusse võetud tallede kvaliteedi tingimused, nõuded:
• alla 12 kuu vanused talled
• PRIA registris arvel ja kõrvamärgid kõrvas
• lammaste eluskaal 35–50 kg
• terved ja puhtad
• tapapäevaks peab olema veterinaartõend, mis esitatakse autojuhile
• päev enne tappu tuleb teatada lihatööstusele lammaste nr-d, hinnad ja kulud
• tapateenus Saaremaa lihatööstuses on 100 kr + käibemaks
• transporditeenust on võimalik tellida AS Saaremaa Ökokülalt (kuni 50 lammast)
• võib ka ise transporti korraldada, kui veokaugus on alla 65 km
• rümba eest makstakse 45 kr/kg + km
• maksmise tähtaeg on keskmiselt 3–4 nädalat.
Eesti-sisest ühisturustamist korraldab Saaremaal Veiko Maripuu. Info ja registreerimine tel 51 46 732, e-post Veiko.Maripuu@gmail.com
Palun informeerige teisigi, kes hädas tallede müügiga ja kel vähegi võiks olla huvi ühisturustuse vastu. Samas on teretulnud kõik ettepanekud ja initsiatiivid.

Võimalustest ja plaanidest

Kellel on vaja mahedat kaera? Eestis on järel veel mõned tonnid. Hind saarlastele 3 kr kg, tavahind 3,2 kr/kg. Saaremaal mahedat teravilja saada pole. Ja kes on huvitatud mineraalide ühisostmisest mandrilt?
Kavas on järgmisel aastal jätkata eksporti Saksamaale (vedaja Saaremaa Ökoküla). Mahelamba rümpasid ostab kokku ka Saaremaa Maheköök, kes on käivitamas lambaliha lõikust ja turustamist. Juta Valge väiketapamaja Orissaares ostab kokku lambaid elava järjekorra alusel. Kahjuks ei ole ühegi tapamaja ja kokkuostjaga suudetud sõlmida lepinguid tarnete osas. Kohustust kardavad ka kasvatajad, kes võivad hüljata ka aeg-ajalt sõlmitud kokkuleppeid. See on karm reaalsus. Talust otsemüügi osas kavandame seadusloome lihtsustamist. Igal lambakasvatustalul peab mõistliku koguse otsemüümisel olema seaduslik võimalus, sest paraku on ikka lambaid, mida ei õnnestu turustada avalikul turul. Kasvus kinni jäänud loomad näiteks. Neid tuleb igas talus oma ca 15% ikka. Eks seda põhjusta ema piimakus, karjamaade kvaliteet, tõuaretus.
Et ikka hinnad mõistlikuks saaksid ja tulu veel suurem oleks!

Edumeelsete Saaremaa lambakasvatajate nimel
Veiko Maripuu