Tartu Agro Vorbuse farmi 670 lehma said kõrva ühe augu juurde ning pääsesid raske kaelarihma kandmisest.Lisaks kollastele numbritele ilutseb neil kõrvas ümmargust nööpi meenutav kõrvarõngas.
Veiste elektroonilised kõrvamärgid on mujal maailmas juba tükk aega kasutusel olnud. Jõudluskontrolli keskus tahtis neid katsetada ka Eestis. Nii saidki Tartu Agro lehmad poolteist aastat tagasi lisaks tavapärasele kõrvamärkide paarile “nööbid” kõrva. See-eest pääsesid nad kaela ümber olnud rihmast koos raske respondriga.
“Elektroonilisest märgist on kasu siis, kui laudas on tehnoloogia, mille abil saab looma kindlaks teha,” selgitas JKK direktor Kaivo Ilves. Näiteks pääseb elektroonilise lugeja kasutamisel kõrvamärgi numbrite üleskirjutamisest ja töö läheb palju kiiremaks.
Tartu Agros vahetati ära lüpsiväravad, nii et seade tunneb lüpsile tuleva lehma ära kõrvamärgi kiibis oleva info järgi. Sellise vahetusega on põhjust rahul olla.
“Loomale on elektrooniline kõrvamärk ohutum,” ütles Vorbuse farmi juhataja Maie Mölder. “Respondriga kaelarihm võis kusagile taha kinni jääda või üle pea ära tulla.”
Varem tikkus iga kuu mõni responder niimoodi laudas ära kaduma.
Kui nööpi väga kõrva välisserva ei paigalda, siis püsib see ilusasti paigal. Ja ka hinnavahe on tuntav – responder maksab 300-400 krooni, elektroonilise kiibiga kõrvamärgipaar aga 55 krooni.
Nööbi pealt on elektroonilise lugejaga hea lihtne looma andmeid teada saada, kuid inimsilmal on kergem lugeda registrinumbrit tavaliselt kõrvamärgilt. Seetõttu kuulubki kõrvamärgipaari kaks märki – elektrooniline nööp looma vasaku ja tavaline parema kõrva jaoks.
Kuna lehmad said kordumatu registreerimisnumbriga tavapärased kõrvamärgid mõlemasse kõrva juba pärast sündimist, siis neid sealt ära ei võeta. Küll aga on võimalik tellida vajalike numbritega elektrooniline nööp juurde. Tartu Agros pannakse sellised nööbid kõrva põhikarja tulevatele mullikatele.
Pullipoisid jäävad pika ninaga
Juba on ka teised veisekasvatajad haaranud härjal sarvist ja hakanud oma loomi uut moodi märgistama.
Põlvamaal tegutsevas Peri Põllumajanduslikus OÜs on viimase poolteise kuu jooksul kiibiga märgi saanud kõrva 28 sündinud lehmvasikat.
“Pullidele ei raatsi panna,” selgitas osaühingu zootehnik Kersti Otto. Asi pole mitte selles, et moodne kaunistus sobiks vaid lehmikutele. Põhjus on proosalisem. Lehmvasikad jäävad suureks kasvades koos kiipkõrvamärgiga oma karja, pullipoisid saadetakse aga lihakombinaati ja seetõttu pole neile mõtet kallimat kõrvamärki osta.
Ka vasikate jootmisautomaadi kiibilugeja saab vahetada sellise vastu, mis ühildub elektrooniliste kõrvamärkidega. Siis saavad vasikad automaatjootjast oma kaalu ja juurdekasvu kohta täpselt paraja joogiportsu.
“Edaspidi, kui vasikas kasvab lehmaks, tahaksime kasutada neid praeguste respondrite asemel lüpsiplatsil,” ütles Kersti Otto. Ta arvab, et kunagi jõuab asi nii kaugele, et elektroonilised kõrvamärgid vahetavad tavapärased üldse välja.
Välismaale minnes peab lambal nööp kõrvas olema
Kui veiste puhul on kiibiga kõrvamärgi kandjaid viies karjas kokku 800 ringis, siis lammaste osas on neid kolmes karjas natuke üle 1100.
Saaremaa Ökoküla kasutab seda võimalust juba eelmise aasta kevadest alates. Kuna loomi on palju – koos talledega praegu üle tuhande -, võimaldavad kiibiga märgid aega kokku hoida.
“Töö on hulga lihtsam ja kiirem,” tõdeb Saaremaa Ökokülas lammastega tegelev Aire Treirat. Varem tuli loomi kaaludes kirjutada ükshaaval üles nii looma kaal kui number. Ja ega siis lambad ei seisa rahulikult, kõrvamärk numbri näitamiseks õieli ees.
Nüüd saab kasutada Prattley automaatjagajat. Tark masin kaalub lambad ja sorteerib nad kas kaalu, soo või muu soovitud tunnuse järgi. Ja arvutab ka kaalutõusu. Ajavõit on märkimisväärne, sest lihaloomi tuleb kaaluda neli-viis korda suve jooksul.
Lisaks kehtib alates sellest aastast nõue, et välismaale minevad lambad peavad kandma elektroonilist kõrvamärki. Saaremaa Ökoküla plaanib aga tänavu, nagu mullugi, saata Saksamaale vähemalt pooltuhat jäära.
Elektrooniline märk pannakse looma vasakusse kõrva
Veised
Vasikas tuleb märgistada 20 päeva jooksul pärast sündi
Kiibita kõrvamärkide paar maksab 20 kr
Kõrvamärkide paar koos kiibiga 55 kr
Elektrooniline märk veisele 45 kr
Lambad
Lambatall tuleb märgistada kuue kuu jooksul pärast sündi
Kõrvamärkide paar maksab 13 kr
Kõrvamärkide paar koos kiibiga 40 kr
Elektrooniline märk lambale 35 kr
Allikas: jõudluskontrolli keskus